Template:ADD/15

Fro Wikipedia

Sumo (Japanum: 相撲 Sumō) es sporte e martial arte de Japan, ben ke disdi, kelke sumotori (li lukteres de sumo) es de Hawaii. Lu es ansieni arte, e inkluse multi elementes del religione Shinto.

Kom li majoritate del formes de libere lukto in li monde, li radikes de sumo bli perda a prehistorie. Sumo es mentionat in li maxim antiqui japanani textes, del VIII yarsento KE (komuni era). He antiqui formes non es sumo kom ke es disdi, pro ke il non had multi regles e on parlad de sumo anke por del luktos al morte. Kelke legendes dikte ke bravi sumotori esed bonim a portar maxim ke tune de armature a batalie, ma he legendes es multum exagerat.

Kun sen use kom pruvo de forse in kombato, sumo tamben ha eset asosiat al rituales Shinto, e anque disdi kelke miyai (temples Shinto) fa tipe de danso ritual in kel un humane ceremonialim lukto sin armes kun kami (spirite o deeso).

In li skriptet japanani historie, li populareso de sumo ha chanja segun li kaprises del empereres e li besonie de manere por traina se in periodes de sivili guere. Li forme de kombato ha chanja gradualim a tal in kel li eme por li venko esed jeta tu oponent. Li konsepto de pulsa sen oponent a foras de limitat arena ha bli krea multi postea.

On kreda ke li ring, definit per maxim ke li area cedet al sumotori per li spekteres, ha bli krea in li XVI yarsento in tornee kel did bli organisa per li chefi japanani generalo de he era, Oda Nobunaga. Alora, li lukteres portad laxi surenes, non li rigidi mawashi de disdi. Li majoritate del disvelopamente del moderne sumo esed in li unesmi partes del Edo periode. Plu...