Jump to content

Nebraska

Fro Wikipedia
Nebraska flage

Nebraska es state sin mare-kontakte in li mi-veste Usania, definat per lumen vasti planajes e importanti role in Amerikani expansione vers vestu. Lu es li sixesmi maxim grandi state per area ma es pokim populat kun juste plu kam du milione habitantes. Lumen geografia es dominat per du primari regiones: li mildim roletanti Dissected Till Plains in li este, kel kontena del state li maxim grandi urbes de Omaha e Lincoln (li kapitale), e li extensiv, sin-arbores planaje de li Grandi Planajes in li veste. Li state experientia un kontinental klimate kun larji temperature variations. Historikalim, li lande did es heme a nombrosi indijeni rases, inkluse li Pawnee, Omaha, e Lakota (Sioux), dum multi mil de yars ante Europani establiso. Lumen nome origina fro un Otoe o Omaha vorde, "Ñí Brásge" o "Ní Btháska," signifikanti "plati aque," un refero a li Platte River kel transita li state.

Un unik e definanti trete de sentral Nebraska es li Sandhills, un de li maxim grandi extensiones de herbe-stabilisat sand-dunes in li monde. Disi imensi regione de herbe-planaje, kovranti preske un quarime del state, konsista de ansieni dunes kel pove es pluri sentes de pedes alti, nun ankrat per indijeni herbes. Li topografia es mal-adaptat por tradisional agrikulture, ma li vasti herbe-landes, sidanti sur li masiv Ogallala Aquifer (natural sub-tere aque-reservore), es ideal por bov-elevo. Dunke, li Sandhills es heme a kelki de li maxim ansieni e maxim grandi bov-karne operationes in li Unionati States e representa un unik e signifikanti sisteme natural de vive.

Li maxim veste area del state es konosat kom li Nebraska Panhandle, un regione kel borda Colorado e Wyoming e observa Monte Tempe, non simila li reste del state kel es ye Sentral Tempe. Disi area es karakterisat per li aspri terene de li Alti Planajes, havanti notabli klifes kom li Pine Ridge e li Wildcat Hills. Li Panhandle have un plu-siki, mi-aridi klimate e es heme a notabli geologikal land-markes kel servad kom fari por pionires sur li Oregon e Mormon Vies, inklusanti li ikonik Chimney Rock e Scotts Bluff National Monument. Del state li maxim alti punkte, Panorama Point, es anke lokat hir, un basi elevo proxim li Colorado borde kel non sembla tam alti kam lumen elevo de 5,424 pedes (1,653 m).

Li dek-ninesmi yarsento transformad Nebraska, komensanti kun lumen organisatione kom un teritorie per li Kansas-Nebraska Akto de 1854. Li pasaje de li federal Homestead Akto de 1862, kel did dona liberi lande a establiteres, stimulad un enormi influxe de populeso fro Europa e li este Usania. Disi rapidi establiso, fasilisat per li konstruktione de li transkontinental relvie, did es importanti in developanti del Nebraska robusti agrikultural sektore, pro kel lu sempre remane famosi disdi. Pro li rari ligne sur li ondulanti planaje, multi frui establiteres did konstrukte lesen hemes fro erde-blokes. Nebraska did bli admise a li Unione kom li trianti-setesmi state in 1867, juste du yars after li fine de li Amerikani Sivili Guere.

Demografikalim, populeso del Nebraska es primim de Europani desensu, kun Germani-Amerikane formanti li maxim grandi rase. Li state es importanti pro havanti li maxim grandi Cheke-Amerikane e non-Mormoni Danani-Amerikane populesos in li Usania. In recentim, lu ha deveni un importanti sentre por refujee riestabliso, reseptanti plu multi refujees per kape in 2016 kam irgi altri state e hostanti un grandi Yazidi komunie. Durant ke multi del state es rural, kun sentes de urbetes havanti min kam mil habitantes, lumen populeso es plu e plu konsentrati in li urbani sentres de Omaha e Lincoln.

Politikalim, Nebraska posesa un unik guvernal strukture. Lu es li soli state in li Usania kun un unikameral (singli-chambre) legeslafantaro, un resulte de un 1934 referendume fati durante li Grandi Depresione. Ultru, lumen state-senatores es eleket ye un non-partisani manere, un altri trete unik inter Amerikani states. Nebraska es anke un de juste du states kel pove splita lumen elekterali votes in presidantal elektiones, distribuanti les per kongresal distriktes insted de li sisteme ye kel li ganiere resiva omnum. Disi pove dukte a kases ye kel del state li elekterali votes es dividet inter diversi presidantal kandidates, un rari evene in li Usani elekteral sisteme.

Li ekonomia del Nebraska es fortim establisat in agrikulture, e lu es primari national produktere de bov-karne, porke-karne, e maise. Ultra agrikulture, lumen ekonomia es extenset kun grandi industries inkluse transportatione, fabrikatione, e asekuratione. Li urbe de Omaha funktiona kom li chef-buro por pluri grandi korporationes, maxim notablim Berkshire Hathaway, li multi-national konglomerat firme de posese diriget per li mondal-famosi plasere Warren Buffett. Omaha es anke heme a li chef-buro de li Union Pacific Relvie, kel opera del monde li maxim grandi relvie klasifikatione loke in Norde Platte, Nebraska.